Mis on 5 fakti jõulude kohta?

Sissejuhatus

Jõulud on üks enim tähistatud pühi kogu maailmas. Oma juurtega kristlikus traditsioonis on jõuludest saanud rõõmu, armastuse ja tähistamise aeg kõigi usundite jaoks. Aastate jooksul on selle puhkuse ümber välja kujunenud palju kombeid ja traditsioone, millest igaühel on ainulaadne hooaja tähistamise viis. Selles artiklis uurime 5 fakti jõulude kohta, mida te võib-olla varem ei teadnud.

Fakt 1: Jõulude päritolu

Jõuludele mõeldes seostame neid sageli Jeesuse Kristuse sünniga. Jõulude päritolu on aga palju vanem kui kristlus. Vanasti tähistati talvist pööripäeva, mis langeb olenevalt aastast 21. või 22. detsembrile. See oli aastaaeg, mil päevad olid kõige lühemad ja ööd kõige pikemad. Paljud kultuurid nägid talvist pööripäeva taassünni ja uuenemise ajana, sest päevad hakkasid taas pikemaks muutuma. Kuna kristlus levis kogu Euroopas, valis kirik Jeesuse sünni tähistamise umbes samal ajal talvise pööripäevaga, et muuta usk inimestele paremini kättesaadavaks.

Fakt 2: jõulupuu

Jõulupuu on pühadeaja üks äratuntavamaid sümboleid. Kui jõuludeks puude kaunistamise traditsioon on olnud juba sajandeid, siis tänapäevane jõulupuu, nagu me seda praegu tunneme, sai alguse Saksamaalt 16. sajandil. Legend räägib, et kuulus protestantlik reformaator Martin Luther oli ühel õhtul väljas jalutamas ja teda rabas puuokste vahelt paistvate tähtede ilus. Ta tõi oma koju igihalja puu ja kaunistas selle küünaldega, et oma pere jaoks stseeni uuesti luua. Sealt edasi levis jõulukuuse traditsioon üle Saksamaa ja lõpuks üle maailma.

Fakt 3: Advendikalender

Advendikalender on veel üks populaarne jõulutraditsioon, mis pärineb Saksamaalt. Esimese advendikalendri lõi 1900. aastate alguses mees nimega Gerhard Lang. Tema kalender koosnes 24 väikesest pildist, üks iga jõulueelse päeva kohta. Tänapäeval on advendikalendreid erineval kujul, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad iga ukse taga šokolaadi või väikeseid kingitusi. Advendikalendri traditsioon on mõeldud selleks, et tekitada jõulude saabumise ootust ja elevust.

Fakt 4: Jõuluvana

Jõuluvana, tuntud ka kui Saint Nicholas või Kris Kringle, on jõulutraditsioonis armastatud tegelane. Jõuluvana kuju on aastate jooksul arenenud algsest pühast Nikolausest, kristlikust pühakust, kes on tuntud oma suuremeelsuse ja lahkuse poolest vaeste vastu. Kaasaegset jõuluvana kujutatakse tavaliselt punases ülikonnas rõõmsa, ümara mehena, kes rändab jõululaupäeval mööda maailma ja toob lastele kingitusi. Jõuluvana kujund, nagu me seda praegu tunneme, populariseeriti Ameerika kultuuris 19. sajandil Clement Clarke Moore’i luule ja Thomas Nasti joonistuste kaudu.

Fakt 5: Jõulud ümber maailma

Kuigi jõule tähistatakse paljudes riikides üle maailma, on igal kultuuril oma ainulaadne viis pühade tähistamiseks. Näiteks Rootsis on komme süüdata jõululaupäeval akendel küünlad, et tervitada Kristuse last. Austraalias, kus pühadeperioodil on suvi, tähistatakse jõule sageli grilliõhtute ja rannareisidega. Mehhikos kestab pühadehooaeg üheksa päeva ja hõlmab rongkäiku nimega Las Posadas, mis taasesindab Maarja ja Joosepi otsinguid Petlemmas. Jõulutraditsioonide mitmekesisus kogu maailmas on tunnistus pühade püsivast veetlusest ja võimest inimesi kokku tuua.

Järeldus

Jõulud on rikkalik ja mitmekesine püha, mis on sajandite jooksul arenenud üheks armastatuimaks pidustuseks kogu maailmas. Olgu selleks kuuse ja jõuluvana sümbolid, advendikalendri traditsioon või erinevad kultuurid tähistavad hooaega – jõulud jäävad lootuse, rõõmu ja hea tahte ajaks. Seda püha igal aastal tähistades tuletatakse meile meelde traditsioonide püsivat jõudu ja seda, kui tähtis on lähedastega kokku tulla, et hinnata kõike, mida elul on pakkuda.